Miks ei tohiks sõita peaaegu tühja kütusepaagiga

<p>Paljud autojuhid tangivad alles siis, kui kütusetaseme hoiatustuli süttib või sõiduulatuse näit läheneb nullile. Üksikul korral ei põhjusta see tavaliselt autole probleeme, kuid pidev sõit peaaegu tühja kütusepaagiga ei ole hea harjumus. See võib suurendada kütusepumba koormust, põhjustada kütuse etteande häireid ja lõppeda ootamatu peatumisega.</p>

<h2>Kütusepump vajab jahutust</h2>

<p>Paljudel tänapäevastel autodel asub elektriline kütusepump otse paagis. Paagis olev kütus aitab pumpa jahutada ja selle liikuvaid osi määrida. Kui kütusetase langeb väga madalale, ei pruugi pump saada sama tõhusat jahutust.</p>

<p>Üks kord väikese kütusekogusega sõitmine pumpa tõenäoliselt ei riku. Kui juht teeb seda pidevalt, võib pump sagedamini kuumeneda ning selle tööiga võib lüheneda. Kütusepumba vahetamine võib aga olla märgatavalt kallim kui õigeaegne tankimine.</p>

<h2>Kütuse etteanne võib hetkeks katkeda</h2>

<p>Peaaegu tühjas paagis liigub allesjäänud kütus pidurdamisel, kiirendamisel, kurvides ja kallakutel rohkem ühest paagi osast teise. Teatud olukorras ei pruugi kütusevõtt hetkeks piisavalt kütust saada.</p>

<p>Selle tagajärjel võib mootor jõnksutada, kaotada võimsust või sootuks seiskuda. Probleem võib ilmneda eriti järsus kurvis, tugeval kiirendamisel või kallakul sõites.</p>

<h2>Sõiduulatuse näit ei ole alati täpne</h2>

<p>Armatuurlaual kuvatav allesjäänud sõiduulatus on hinnang, mitte garantii. Auto arvutab selle varasema kütusekulu, sõidukiiruse ja muude näitajate põhjal.</p>

<p>Tegelik kütusekulu võib suureneda mitmel põhjusel:</p>

<ul>

  <li>külm ilm ja mootori soojendamine;</li>

  <li>lühikesed linnasõidud;</li>

  <li>suurem kiirus;</li>

  <li>tihe liiklus ja sagedane kiirendamine;</li>

  <li>raske koorem või haagis;</li>

  <li>järsud tõusud ja tugev vastutuul.</li>

</ul>

<p>Kui näidik lubab veel 30 kilomeetrit sõita, ei tähenda see, et auto läbib igas olukorras täpselt selle vahemaa. Mõne mudeli puhul jääb paaki reserv, kuid sellele ei tasu teadlikult lootma jääda.</p>

<h2>Mis saab paagi põhjas olevast mustusest?</h2>

<p>Levinud väite kohaselt hakkab peaaegu tühi paak põhja kogunenud mustust mootorisse tõmbama. Tegelikult võtab kütusesüsteem kütust niigi paagi alumisest osast ning suuremad osakesed peab kinni kütusefilter.</p>

<p>Väga vana, halvasti hooldatud või saastunud kütusesüsteemi puhul võivad paagis siiski leiduda sete, rooste või vesi. Madala kütusetaseme korral võib saaste kontsentratsioon olla suurem ning ummistunud filter võib kütuse etteannet piirata. Seetõttu on oluline järgida auto hooldusgraafikut ja vahetada kütusefilter ettenähtud ajal.</p>

<h2>Kas tühjas paagis tekib rohkem kondensatsioonivett?</h2>

<p>Osaliselt tühjas paagis on rohkem õhuruumi ning temperatuurimuutustega võib teoreetiliselt tekkida rohkem kondensatsiooni. Tänapäevaste autode kütusesüsteemid on aga üsna hästi suletud, mistõttu ei ole see tavaolukorras peamine oht.</p>

<p>Vanemate autode, pika seismise ja suurte temperatuurikõikumiste korral võib niiskus olla olulisem. Bensiinimootoris võib vesi põhjustada ebaühtlast tööd ja korrosiooni. Diiselmootorites võib vesi tekitada lisaks probleeme tundlike kõrgsurvepumpade ja pihustitega.</p>

<h2>Diiselautoga ei tasu paaki täiesti tühjaks sõita</h2>

<p>Kui diiselauto kütusepaak saab täiesti tühjaks, võib kütusesüsteemi sattuda õhk. Pärast tankimist ei pruugi mootor kohe käivituda ning mõne auto puhul tuleb süsteem enne käivitamist eraldi õhutada.</p>

<p>Kaasaegsed diiselsüsteemid töötavad väga suure rõhu all ning nende komponendid on täpselt valmistatud. Kütuse puudumisest tingitud kuivalt töötamine võib neid kahjustada. Seetõttu tasub diiselautoga tankida aegsasti, mitte oodata mootori seiskumiseni.</p>

<h2>Kütuse lõppemine võib olla ohtlik</h2>

<p>Kui mootor seiskub keset liiklust, võib olukord kiiresti ohtlikuks muutuda. Eriti ebamugav ja riskantne on jääda kütuseta maanteel, ristmikul, tunnelis või halva nähtavusega teelõigul.</p>

<p>Pärast mootori seiskumist võivad roolimine ja pidurdamine muutuda raskemaks, sest roolivõimendi ja pidurivõimendi ei pruugi enam tavapäraselt töötada. Auto jääb küll juhitavaks, kuid selle ohutuks peatamiseks võib olla vaja rohkem jõudu.</p>

<h2>Millal oleks mõistlik tankida?</h2>

<p>Igapäevases kasutuses ei ole vaja paaki alati ääreni täita, kuid pidevalt ei tasu sõita ka hoiatustulega. Mõistlik on tankimist planeerida siis, kui paaki on jäänud ligikaudu veerand kütusest.</p>

<p>Enne pikemat sõitu, talvise külmaga või piirkonnas, kus tanklaid leidub harva, tasub jätta suurem varu. Elektrikatkestus, ummik, tee sulgemine või ootamatu ümbersõit võib suurendada läbitavat vahemaad ja kütusekulu.</p>

<h2>Kokkuvõte</h2>

<p>Kütusetaseme hoiatustule süttimine ei tähenda, et auto kohe kahjustub. Probleem on pigem selles, kui peaaegu tühja paagiga sõitmisest saab püsiv harjumus.</p>

<p>Madal kütusetase võib halvendada kütusepumba jahutust, põhjustada kurvides või kallakutel kütuse etteande katkestusi ning jätta juhi ootamatult tee äärde. Kõige lihtsam lahendus on mitte oodata viimase hetkeni ja tankida siis, kui paagis on veel mõistlik kütusevaru.</p>