Tagasi blogisse

Naastrehvid või lamellrehvid – kumb on Eesti talvel parem valik?

Eesti talv võib olla ettearvamatu. Ühel päeval katab teid lumi, järgmisel sajab vihma ning hommikuks on asfalt muutunud jäiseks....

Avaldatud
Naastrehvid või lamellrehvid – kumb on Eesti talvel parem valik?

Eesti talv võib olla ettearvamatu. Ühel päeval katab teid lumi, järgmisel sajab vihma ning hommikuks on asfalt muutunud jäiseks. Seetõttu seisavad paljud autojuhid igal sügisel sama küsimuse ees: kas valida naastrehvid või lamellrehvid? Mõlemal on omad eelised ja puudused ning õige valik sõltub eelkõige sellest, kus ja millistes tingimustes kõige rohkem sõidetakse.

Mis vahe on naastrehvidel ja lamellrehvidel?

Naastrehvid on varustatud metallnaastudega, mis aitavad rehvil jäisel teekattel paremini haarduda. Eriti kasulikud on need kiilasjääl ja jäätunud kõrvalteedel.

Lamellrehvid ehk naastudeta talverehvid kasutavad spetsiaalset kummisegu ja arvukaid väikeseid lõikeid turvisemustris. Need aitavad parandada haardumist lumel ja jääl ilma metallnaastudeta.

Tänapäevased kvaliteetsed lamellrehvid võivad pakkuda väga head talvist pidamist ning teatud tingimustes konkureerida ka naastrehvidega.

Kumb rehv on jääl parem?

Jäisel teekattel on naastrehvidel sageli eelis, sest metallnaastud aitavad jääpinnast kinni haarata. See võib olla eriti oluline pidurdamisel ja libedates kurvides.

Samas on tänapäevased põhjamaistesse oludesse mõeldud lamellrehvid märkimisväärselt arenenud. Mõned kvaliteetsed mudelid saavutavad testides jääl väga häid tulemusi. Seega sõltub tegelik pidamine ka konkreetsest rehvimudelist, mitte ainult sellest, kas rehvil on naastud.

Aga lumel ja märjal asfaldil?

Lumistel teedel võivad mõlemad rehvitüübid pakkuda head haardumist. Suurt rolli mängivad rehvimuster, kummisegu ja rehvi kulumisaste.

Märjal ja kuival asfaldil on erinevused keerulisemad. Mõned lamellrehvid pakuvad head juhitavust ja mugavust, kuid kõik naastudeta rehvid ei ole automaatselt märjal teel paremad. Seetõttu tasub enne ostmist võrrelda sõltumatuid rehviteste.

Millised on naastrehvide eelised ja puudused?

Eelised:

  • Sageli parem pidamine kiilasjääl.
  • Hea valik jäistele ja harvem hooldatud teedele.
  • Võivad pakkuda täiendavat kindlustunnet muutlikes talveoludes.

Puudused:

  • Tekitavad asfaldil rohkem müra.
  • Kulutavad teekatet rohkem.
  • Nende kasutamine on Eestis piiratud kindla ajavahemikuga.

Millised on lamellrehvide eelised ja puudused?

Eelised:

  • Üldjuhul vaiksemad ja mugavamad.
  • Ei kahjusta teekatet metallnaastudega.
  • Sobivad hästi paljudele linnasõitjatele.
  • Lubatud kasutada aastaringselt, kuigi suvel ei pruugi see olla mõistlik.

Puudused:

  • Väga libedal jääl võivad naastrehvidele alla jääda.
  • Erinevate lamellrehvide talvine pidamine võib märkimisväärselt erineda.
  • Oluline on valida just põhjamaistesse talveoludesse sobiv mudel.

Millal on talverehvid Eestis kohustuslikud?

Eestis on talverehvid kohustuslikud 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Naastrehve võib tavapäraselt kasutada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Talviste tee- ja ilmastikuolude korral on naastrehvid lubatud ka 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Talverehvi minimaalne lubatud mustrisügavus on 3 mm, kuid ohutuse huvides soovitatakse rehvid välja vahetada juba umbes 4 mm juures. Eestis peab naastudeta talverehvil olema kolme mäetipu ja lumehelbe tähis ehk 3PMSF. Ainult M+S tähisest ei piisa.

Naastrehvid või lamellrehvid – mida valida?

Kui sõidad peamiselt Tallinnas või teistes suuremates linnades, kus teid regulaarselt hooldatakse, võivad kvaliteetsed põhjamaist tüüpi lamellrehvid olla väga mõistlik valik. Need on vaiksed ja sobivad hästi igapäevaseks linnasõiduks.

Kui liigud sageli maapiirkondades, väiksematel teedel või varahommikuti, mil teekate võib olla ootamatult jäine, tasub tõsiselt kaaluda naastrehve.

Kokkuvõttes ei ole olemas ühte rehvitüüpi, mis oleks igas olukorras parim. Kõige tähtsam on valida kvaliteetsed, heas seisukorras rehvid, mis vastavad sinu tavapärastele sõidutingimustele. Ja sõltumata rehvitüübist tuleb talvel alati hoida piisavat pikivahet ning kohandada sõidukiirust teeoludega.